Luuletused   

Luulekogud :

·         "Maa on täis leidmist" (1960)

·         "Linnuvoolija (1970)

·         "Karud saavad aru" (värsikogu) 1972)

·         "Oma olemine, turteltulemine" (1979)

·         "Krõlliraamat" (1979)

·         "Tere, tere lambatall!" (1993)

·         "Veel ja veel Krõlliga maal ja veel" (2002)


Luule valikkogud :

·         "Midrimaa" (1974)

·         "Suur suislepapuu" (1983)

·         "Ühel viivul vikervalgel" (1999)

Valik luuletusi

Lävel

Veel olen laps, kes päiksekiiri püüab ja virveid veel.
Mind tuulehoogki nimepidi hüüab nii tihti veel.
Veel olen laps, kel, nähes lepalindu, kõik meelest kaob,pilk haarab õhku, silmad täis on indu ja süda taob.
Veel olen laps, kes kõige järel ruttab, mis särav näis, kes näoli maas üht õit võib taga nutta, peod lilli täis

Lõikuskuu

Õun õhetab
ja kahkjaks tõmbub rukis.
Suur küpsemine
kõigest üle käis.
Öö kõnnib juba
pehmeis mustis sukis
ja pihlakad
on äkki marju täis.
Näe, koolijütse,
värskeid koolijütse
on äkki valmis saanud
terve sülem.
Ja nende uhiuusi
koolimütse soe sügispäike
naerdes kuldab üle.

 
Aed

Ema valged klaarid
on meil ammu klaarid.
Aias kuldrenette
kukub jala ette.
Vaher süütab leegid,
sinetavad kreegid
Sahvris moosipurgid,
tünni pandud kurgid.
Isa tegi eile
kaste porgandeile.
Kõrvits toodi süles
ärklituppa üles.
“ Tule , “ ütles tooja,
“ lähme tuppa sooja “

Õnn

Õnn on inimese enda teha,
sünnib tema mõtetest ja teost.
Elab meeltes, südames ja kehas,
võrsub töökast, tahtekindlast peost.

Meie õnn ei ela võõrais linnus,
kaugeil saartel, külades ja teil,
ei, ta elab püsivuses, innus,
elab kodukoldeis, elab meis.

Õnn on inimese käterammus.
Raskusteski kätkeb õnne eos.
Õnn on mõistuse ja kindla sammu,
Töö ja rõõmu katkematu seos

Vari

Vihma ajal tädi Marju
jätab tuppa oma varju.
Vari, narr,
ei harju tal
käima
vihmavarju all

Aga märjast varjust üli-
palju oleks Marjul tüli,
sest ka nööri peal
 see paha
 vari rippuda
 ei taha